Hiiuhaldja sosinaga...
Selle jutu mõtted liikusid mu peas Hiiumaal kodumetsas mustikaid korjates. Saarelt on pärit minu pere juured. Ühe täitsa tavalise Eesti pere, kus lapsest saadik on väärtustatud Eesti rahvakultuuri, tehtud marjadest moosi ja mahla, kasvatatud porgandeid ja kartuleid ning küpsetatud saia ja leiba.
Võib-olla ongi Hiiumaa haldjad need (muuseas Hiiumaal pidada nad veel praegugi elama), kes on süüdi selles, et ühel heal päeval viisid mitmed juhused mind leivaküpsetamise juurde. Tänaseks on sellest hobist välja kasvanud oma leivaküpsetusfirma, mis tänust haldjate vastu sai nimeks Haldjaleib.
Mul on hea meel, et olen saanud oma oskusi jagada paljude toredate inimestega ja seeläbi ka ise palju uut õppinud. Leivaküpsetamise juurde on tulnud paljud needki, kes on olnud veendunud "mitteküpsetajad". Ju siis sealt leivategemise seest tuleb miski vägi ja võim, mida praegusel hetkel just väga vaja on. Minu meelest võiks leiva küpsetamisest saada lausa teraapia liik - suure hulga positiivsust saab leivateost igal juhul. Rääkimata toredast pereõhtust laua ümber sooja leiba pugides - ka seda juhtub ju praeguses kiires elutempos üha vähem.
Igatahes on asi proovimist väärt. Selleks on vaja ainult ühte täiesti tavalist ahju, ühte natuke suuremat kaussi ja ports armastust. Ja uskuge mind - imed hakkavadki juhtuma!
- Haldjaleiva perenaine Annely
Toome teieni mõned imelised hetked meie Hiiumaalt, et mõistaksite haldjate olemasolu ning hetkeusaldamise võlu…
